Liivi Sõda. Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu
- väikeriigid polnud piiratud elanikkonna ja majanduslike ressursside tõttu
võimelised pidama pikaajalist ning kurnavat sõda;
- vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud:
1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda;
sõtta peapiiskopi poolel sekkus Poola,
1557 sõlmis Liivi ordu Poolaga rahulepingu.
Vana-Liivimaa sisemine nõrkus meeltas naaberriike sekkuma piirkonna siseasjadesse ja
laiendama oma valduseid Vana-Liivimaa arvelt.
1.1. Liivi sõja rahvusvaheline taust
Vana-Liivimaa ümber olid 16. sajandiks tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud
(tugeva keskvõimuga) riigid, kes olid valmis alustama võitlust ülemvõimu pärast
Läänemere idarannikul:
1) Moskva suurvürstiriik (Venemaa)
- riik oli laienenud teiste vene riikide arvelt (näiteks 1478 liideti Moskva riigiga
annaabi.ee 
