Referaat
otsustaud juba gümnaasiumis ja võib olla ka isa poolt aegsasti ette nähtud. 11. jaanuaril 1882 võttis
ta selleks Suure- Kõpu vallavalitsuse või ,,tallorahva koggokonna" käest saksakeelse ,,Koggokonna
Passi" . Mõni päev hiljem võttis ta Viljandist pastori A. Dollilt ristimistunnistuse Wilhelm
Kreimanni nimele ja 1882. aasta 18. jaanurail kanni ta Tartu ülikooli matriklisse.
Villem Reiman polnud ülikooli minnes enam päris noor ja ammugi mitte kujunemata ja
meelsusetu, nagu näitas teadlik ja visa opositsioon saksastamispüüete vastu gümnaasiumis. Ta oli
erksa kõrvaltvaatajana kaasa elanud ärkamisaja tulisemad aasta ja oli juba koolipoisieas rahvuslikult
ärganud. Seepärast polnud kindlasti mitte juhus, et ta Eestis Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ,,põrandaaluse"
,,Vironia" algringkonnaga liitus ja niiviisi EÜS-i asutajate hulka sattus.
,,Eesti Üliõpilaste Selts" oli koht, kus nooris inimesis küdev tuli sai õhutust, hapnikku, nii et see