Mees,kes teadis ussisõnu
,,Rehepapis" on talurahvas Kivirähu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii
mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega
jahimehe püss alati märki tabab. Kuid ,,Ussisõnades" on talurahavas väga ristiusu meelt,
kõigepealt jätsid nad lihtsa elu metsas ja hakkasid raskelt maad harima ja lisaks sellele lasid
oma nimed ristiinimese kombel ümber nimetada. Neiud kuulasid meelsasit munkade laulu ja
poisid soovisid laulda nii kui mungad. Kivirähnu kaht teost seob, et ta on oma teoste
tegevustikku põiminud ehtsaid folkloorilisi motiive muistenditset, müütidest ja tegelased on
mütoloogilised olendid (,,Rehepapis"- Vanapagan, kratid, libahundid jm., ,,Ussisõnades"-
Põhja Konn, mürkhammastega vanaisa).
Raamat on eelkõige mõeldud inimestele, kellele meeldib põnev sündmustik, kummalised
olud, traagiline, kurb lõpplahendus ja sügavam mõte