Rembrandt
piiblistseenid ning kunstnik on valanud neisse enese kurbuse ja igatsuse. Tolle perioodi
parimad tööd Louvreis: ,,Halastaja Samaaria mees", ,,Emmause jüngrid" ja ,,Batsheba";
samuti ,,Kristuse ristilt võtmine" aastast 1650 Sarasota muuseumis Ameerika Ühendriikides.
Kõikides neis töödes kajastub mingi eriline salapärane rahu ja seletamatu kurbus. Rembrandt
otsib ka loodusest troosti. 1640- 1650. aastatel loob ta enamiku oma maastikest, mis on
meelolult sügavdramaatilised ja upuvad kõige salapärasemasse heledasse- tumedasse ja kõige
rembrandtlikumad neist on võib- olla ,,Maastik tulleveskiga" Washingtonis.
Kõige haaravamad maalid maalib Rembrandt oma viimastel loominguaastatel 1650- 1660.
Sageli kasutab modellidena Amsterdami juute ka loob Rembrandt arvukalt autoportreesid,
maalib elukaaslast Hendrickje Stoffelsit, oma venda ning poeg Titust. 1661- 1662. aastal