kirjanik, tõlkija ning ka vabakutseline ajakirjanik. Abiellus ta 2010. aastal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ketlin_Priilinn) Pärit on Ketlin Tallinna lähedalt Lehola külast. Ta on ainuke autor, kes esineb oma enda ristinime all. Ta unistas kirjanikuks saamisest juba lapsena. (http://www.epl.ee/news/kultuur/ketlin-priilinn-minu-kiiks-on-see-et-armastan- onnelikke-loppe.d?id=51103691) Põhiline hobi tal on lugemine, sest arvab ,,see kes ei loe, ei saa olla ka kirjanik." Kõige rohkem meelldib talle kirjutada oma kodus või Pierre Chocolateries( restoran Tallinnas).( http://www.hot.ee/ketlinpriilinn/) Haridus Ketlin Priilinn on lõpetanud Eesti-Ameerika Äriakadeemia rahvusvahelise turismi juhtimise eriala 2004. aastal. Pärast seda on ta töötanud Äripäevas, Ärielus, Directoris ja Interjööris vabakutselise ajakirjanikuna.( http://et.wikipedia.org/wiki/Ketlin_Priilinn) Kirjanduslik tegevus
tervikuks panna.. Mis on see tuum? Perifeene, mida kõik ei tea,millel küneleja rõhuasetuse teeb? Eri üldistusastemga konseptid. Kontsept (teabekimp e.-känk) LEIB 1. Alus sõna leib mõistmiseks või kasutamiseks: verbaalne teave (entsüklopeedialised teadmised sh definitsioon ning tavateadmisd); kogemuslikud kujutlused (hangitud nägemise, haistmise maitsim jne teel ja leaivaga seotud toiminguid sooritades kujundid protseduurid jne.; emotsioonid/hoiakud (kes mis maitsega meelldib, teeb ise või ostab)' Kontsept LEIB 2. vt slaid A, B Pedagoogoline küsimus, millal, mis aines lastega arutleda seda leivaküpsetus asja. Kui palju lastel üldse kogemuslkku teavet on: värvus, kuju, suurus, taktiilne teave(kare, sile tahke, nätske jne), maitsmiskogemus. Kas leiba lõigates ka midagi kuulda on? Palju on tegemiskogemust? (ehk tegevuskogemust), kas poest osta või ise teha. Me EI TEA kui palju on vaja lastele leivast rääkida. Igapäevane sõna leib aga see annab nii