Eesti ajalugu - konspekt
paganlikke jooni, nt Tõnn (Püha Antonius) kaitses loomi, eriti sigu, Jüri
(Gregorius) oli karjakaitsja, Peeter (Peetrus) aga "kalajumal". Pühitseti päevi,
mis olid olulised nii katoliikluses kui muinasusundis - Jüripäev, Jaanipäev
(Püha Johannes), Mihklipäev (Püha Miikael)
Ristiusu mõjul muutusid ka eestlaste nimed. Assot, Meelitut ja Tõivelembe
hakkasid asendama Andres, Mihkel, Peeter, Jaan ja Jüri. Küll aga jäi püsima
esivanemate austamine ning matusekombed. Peamiselt maeti külakalmistule,
ilma kirstuta, kuid riietes ja ehete või tööriistadega. Haual peeti peiesid, samas
söödi ja joodi.
Veel tutvusid eestlased taeva ja põrgu mõistetega. Nõiast hakkas kujunema kurjuse käsilane,
annaabi.ee 
