mittepõlisrahvusest elanikele. Puidu-ja paberitöstus. Puidu- ja paberitööstuse ning mööblitööstuse toodang on alates 1995. aastast kasvanud igal aastal, haru stabiilset arengut soodustab kohaliku toorme olemasolu ning pikaajalised tootmistraditsioonid. Võrreldes 1995. aastaga kahekordistus puidutööstuse osa tööstustoodangus 2000. aasta lõpuks. 1990. alguses sai metsa raiumine Soome paberitööstuse tarbeks ärimehi meelitavaks kiire raha teenimise võimaluseks. Sellega on kuni tänaseni kaasnenud röövraied ja muud majanduskuriteod ning isegi organiseeritud kuritegevus. Viimastel aastatel on suurenenud puidule kohapeal lisaväärtuse loomine puidu töötlemise ja valmistoodete valmistamise läbi, samuti on suudetud puidutööstusesse rohkem investeerida. Kolmandik Eesti puidutööstuses kasutatavast toorpuidust hangitakse Venemaalt, põhjuseks hinna ja kvaliteedi suhe. Ühtlasi säästab see Eesti metsi puidu
Septembris 1559 müüs Saare-Lääne piiskop J. von Münchausen oma valdused Taani kuningale Frederik II-le (1559-1588), kes andis need oma vennale hertsog Magnusele. Tallinna linn, Harju-Viru rüütelkond ja Järvamaa aadel alistusid 1561 Rootsi kuningas Erik XIV-le. Viimane ordumeister G. Kettler alistus 1561 Poola kuningas Zygmunt II Augustile. Seega lakkas Liivi ordu olemast, kuid mõisnikele jäi oluline osa maaomandist. Hea geograafilise asendi tõttu oli Eesti sajandeid 600. a. meelitavaks palaks naabritele. Siin võimutsesid sakslased, taanlased, rootslased, poolakad ja venelased. Toimus rahva vägivaldne ristimine ja raskeim orjaaeg. Hävitati Eesti rahva varandus, vabadus, võeti ära tema maa ja aeti välja kodust. Rootsi valitsus meie maal 17. sajandi alguses toimus 1600. aastal Liivimaa pärast alanud Poola-Rootsi sõda. Võitjaks jäi Rootsi, kes oli aastaks 1625 alistanud kogu Mandri-Eesti. Rootsi vallutused seadustas Altmargi vaherahu (1629)
annaabi.ee 
