Eesti rahvakalendri tähtpäevad
suhtlemine pererahvaga, samuti igat liiki mängud. Eespool oli juba juttu, et marditants oli
pigem rituaalne liikumine või tammumine kui tants tänapäevases mõttes. Ka mõistatamine ja
mõistujutuga oma teekonnast rääkimine ning andide palumine on olnud erilise tähendusega ja
kuuluvad kommete hulka, mille vahendusel usuti näiteks kariloomi edenevat. Paljudest
asjadest ei võinudki aga veel 20. sajandi alguses uskumuste kohaselt täiesti otsesõnu rääkida,
sest siis meelitanuks see ligi metsloomi ja deemonlikke jõude, rikkunuks sigivuse ja edu. Vili
külvatud, andis mardi-isa vitsakimbuga igale majalisele hoobi ja soovis: "Terveks!" või
"Tooreks, terveks!"
c) tunnistamislaulus uuritakse peretütarde või laste virkust.
Lääne-Eestis järgnes siinkohal mardiema laul või ketramine koos vastava jutuga. Mardiema
28
palub endale lauluga riiet või lõnga.