Nikomachose eetika
rabelemine tuleb just sellest. (Nikom.eetika, 2007: 82-87)
Leebus on vahepealne ägeduse suhtes. Kuna vahepealsel nime pole ja peaaegu samuti on
ka äärmustega, siis samastame vahepealse leebusega, kuigi ta kaldub puudulikkuse poole,
millel pole nime. Liialdamist nimetatagu teatud liigägeduseks, sest tunne on ju ägedus ning
selle tekitajaid on palju ja mitmesuguseid.
Suhtlemises ja seltskondlikus elus, ühistes vestlustes ja tegutsemises paistavad mõned
inimesed meelitajatena: et meeldida, kiidavad nad kõike ega seisa millelegi vastu, vaid
arvavad, et ei tohi ühelegi ettejuhtujale kannatusi valmistada. Sellele vastanduvad need,
keda kutsutakse pahurateks ja tülinorijateks, kes kõigile vastu seisavad ja kellele ei loe
midagi kannatusi valmistada. (Nikom.eetika, 2007: 90-91)
Aristoteles´e ,,Nikomachose eetika" I ja IV raamat - 10 -
Vahepealset seadumust iseloomustab ka viisakus