Keskaja olustik
Peaaegu iga keskaja inimene armastas rohkelt süüa. Linlased ei olnud huvitatud
saleda joonise hoidmises, muretseti hoopis kas söödavat on piisavalt või mitte.
Kartulit õpiti tundma alles 16.sajandil, kui oli taasavastatud Ameerika. Selle asemel
söödi palju naerist ning herneid ja ube. Kala omandas keskajal suure tähtsuse just
kiriku propageerimise tõttu. Kala kuivatati ja soolati. Suure kevadise paastu ajal
hinnati kala kui meelisrooga. Tavaliselt söödi päevas 2 korda: keskpäeval ja õhtul
kella 6 paiku, mis oli ka peamine söögikord. Põhitoiduks oli liharoog, mis oli lahti
lõigatuna asetatud vaagnale. Igaüks võttis seda sealt kas sõrmede või orgiga ning
asetas suhu või leivaviilule. Leivaviilu kasutati tihti taldrikuna.
Kuna toitudel oli sageli halb kõrvalmaitse, püüti seda varjata vürtsidega. Pidusöögi
lõpul lasti vürtse veel ringi käima, et külalised saaksid maiustada. Samas ajasid aga
annaabi.ee 
