Orkestrite liikumisest XIX sajandil
Muusikud olid põhiliselt nooremad taluperemehed ja rentnikud, koolmeistrid, käsitöölised
ja vabrikute läheduses ka töölised. Andmed puuduvad külakehvikute ja sulaste osavõtu kohta,
seda takistas juba nende liikuv eluviis ja sotsiaalne saatus. XIX sajandi teisel poolel toimus
musitseerimisvormide jagunemine erinevate sotsiaalsete kihtide vahel. Pillimäng orkestris sai
enamasti varakamate ja tähtsamate harrastusalaks, vaesemate ja vähemtähtsate meelispilliks
kujunes viiuli ja kandle kõrval populaarsust koguv lõõtspill ning nende ja ka teiste
instrumentide koosmäng levis juba mitmesuguste ansamblite näöl orkestrimängi eeskujul.
Orkestrites tegutsesid enamasti noored mehed, paljud nendest alustasid pillimängu
kihelkonnakoolis. Muusikaharrastuses leiti noorte jaoks lõbusat ja arendavat ajaviidet, seda
seisukohta propageerisid ka ajalehed.
Pillimängija elu arvati sõjaväes lihtsamaks ja sõjas ellujäämise võimalus suuremaks.
annaabi.ee 
