tõeline järeltulija. Ka Rooma paavst soovis, et tema kaitsjal ja liitlasel oleks võimalikult kõrgeaujärg. Aastal 800 tuli Karl paavsti kutsel Rooma. Jõulupüha pidulikul jumalateenistusel Püha Peetri kirikus kroonis paavst Karl Suure frangi ja rooma ülikute silme all keisriks. Nii oli keisrivõim LääneEuroopas taastatud. Karli peeti keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid Karlil oli mitu meelispeatuspaika, kus ta tavatses talvi mööda saata. Kõige tähtsam neist oli Aachen tänapäeva Hollandis. aujärg. Aastal 800 tuli Karl paavsti kutsel Rooma. Jõulupüha pidulikul jumalateenistusel Püha Peetri kirikus kroonis paavst Karl Suure frangi ja rooma ülikute silme all keisriks. Nii oli keisrivõim LääneEuroopas taastatud. Karli peeti keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord
Paljud arvasid, et Karl I on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Isegi Rooma paavst arvas seda. Aastal 800 kutsus paavst Karl Suure Rooma, et teda kroonida. Jõulupüha ajal kogunesid kõik Frangi riigi ja Rooma ülikud Püha Peetri kirikusse ja paavst kroonis Karl Suure nende silme all keisriks. Karli nimetati keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Kui Karl Suur valitses oli riigis kord ja rahu. Riigil polnud kindlat pealinna, kuid Karl Suurel oli mitu meelispeatuspaika, kus ta käis talvel. Kõige tähtsam oli Aachen, mis asub tänapäeval Hollandis. Karl Suurele meeldis ka kultuur. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumad õpetlased ja rajas Aachenisse keisri kooli lähikondlastele ja Frangi ülikute poegadele. Karl Suure nimi ei tekkinud keisril suure riigi tõttu vaid tema suure kasvu tõttu. Karl I oli 190 sentimeetrit pikk, ta oli keskaja inimese kohta hiiglane. Keskaegsete inimeste arust oli Karl Suur ideaalne valitseja.
seega oma tiitli õigusega ära teeninud. Karli peeti keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid Karlil oli mitu meelispeatuspaika, kus ta tavatses talvi mööda saata. Kõige tähtsam neist oli Aachen tänapäeva Hollandis. Riigi üksikute osade elu korraldasid keisri määratud asevalitsejad ja kohtunikud. Karl Suur pidas lugu ka kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks. Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele.
annaabi.ee 
