Kunsti ajalugu
renessansi sissetungile.
16.sajandi keskel tugevnesid Madalmaadel itaalia vararenessansist (eriti L. Alberti
loomingust) saadud mõjutused, samal ajal ei piirdutud ainult uute vormide mehhaanilise
ülevõtmisega, vaid püüti luua oma stiili. Suured teened selle väljakujunemisel on
Madalmaade nimekaimal renessansiaja arhitektil Cornelis Florisel (1516-1570), kelle
loomingus süvenes dekoratiivsete kaunistuselementide süsteemne kasutamine.
Meelismotiivideks kujunesid grotesk, põimornamendid, maskaroonid, kõige rohkem aga
kasutati kartusi motiivi. Neid motiive on C. Floris edukalt kasutanud Antverpeni raekoja
(1561-65) juures. Hoone keskmist risaliiti lõpetavas astmikviilus näeme küll veel sidet gooti
traditsioonidega, alumise korruse kaaristus, seinapindade tugevas rustikas ja ülemise korruse
pilastritega liigenduses nähtub aga selge pööre renessansi poole.
annaabi.ee 
