Minu meeliskangelane teoses „Jumalaema kirk Pariisis“
Kuid see pole kõik. Gudule, Esmeralda
ema, oli öelnud, et kasvõi üks minut oma tütrega muudaks ta kõige õnnelikumaks inimeseks
maailmas. Teose lõpus ta selle minuti sai, ning ma loodan, et ta oli tõesti õnnelik sellel hetkel,
vaatamata sellele, et õnnehetk oli lühike. Kahjuks oli teoses ka inimesi, kes tema pärast muutusid
halbadeks, kuid selles ei saa süüdistada Esmeraldat ennast, ning selle pärast see ei muuda minu
seisukohta tema kangelaseks olemise kohta.
Niisiis pean oma meeliskangelaseks Esmeraldat. Ta suutis muuta (vähemalt) kahe inimese elu
õnnelikuks, kasvõi ainult natukeseks. Samas suutis ta jääda iseendaks ning mõjutamata teda
ümbritsevast kurjusest ja halbadest inimestest ning nende tegudest.
annaabi.ee 
