Ernest Hemingway ,,Ja päike tõuseb’’
kogu maailma ajaloost. Ma ütleksin selle teose kohta pigem uue väljendi:
maailarahvuskirjandus.
SISSEKANNE PÄEVIKUSSE:
16. detsember 1925
Olen täna juba piisavalt romaani edasi kirjutanud. Arvan, et on õige aeg puhata ning võtta üks
klaasike kangemat. Alati, kui olen jälle ühe peatükiga hakkama saanud, siis unistan, et saaksin
ka olla suvises Hispaanias. Täna on jälle see päev, kui talv mind kurvaks teeb. Ilm pole ka
päris selline nagu mulle meelidks. See melanhoolsus paneb mind aina rohkem üksinda kodus
jooma. Hispaanias olles oleks võimalus lõbutseda ja pidutseda aga kodus olles ma lihtsalt
istun, joon ja vaatan aknast mööda minevaid inimesi või hüljatud või omaniku kaotanud koeri.
Ma peaksin olema õnnelik ja rahul oma eluga, sest sõda on läbi ja ma olen elus; kirjutan
raamatut, mis kirjeldab suures osas minu oma elu, ehkki mõningate paranduste või
muudadustega.