ONOMASTIKA ARVESTUS
Eesti
isikunimede uurimine.
Algul olid ainult üksiknimed (hiljem lisanimed, perekonnanimed). Perekonnanimede teke polegi hästi teada,
saab ainult oletada. Eduard Roos (tuntud nimeuurija) on jaganud eestlaste eesnimed nelja ajajärku:
muistsed isikunimed (13.–16.saj, kuni reformatsioonini)
- lihttüved: *Lembi, *Meeli, *Toivo, *Valdo
- tuletised: *Meelitu, *Imotu, Tõivotu
- liitsõnad: *Igameele, *Tõivelembi, *Meelevilja, *Ihalembi
- hiljem ka kombineeritud kristlike nimedega kombineeritult (nt lisanimena Mattias Ylmewalde)
Nimede teemad: loodus, inimese omadused, abstraktmõisted, vähe sõjakaid nimesid.
Naiste nimesid on ürikutes vähem kirja pandud kui meeste omi.
Ka muistsete nimede puhul toimus sise- ja lõpukadu: Melepeyve = Melpe, Lemmetovu = Lemdo. Alates
1430ndatest pole linnakodanikel enam muistseid eesti nimesid, maal säilisid need kauem, eriti isa- ja
lisanimedena (kuni 16.saj)