Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastused
Linnad tekkisid eelkõige kaubandussõlmedesse veekogude lähedusse. Linnal pidi olema linnaõigus.
Linnade kodanikkonna hulgas etendasid suuremat rolli sakslased. Kuid lihttöölisi ja agulielanikke kaasa
arvestades oli ülekaal kõigis Eesti linnades eestlastel. Tallinnas oli ka soomlasi ja rootslasi, Narvas ja
Tartus elas silmatorkavalt palju venelasi. Ilma kohaliku rahvata poleks siinsed linna suutnud üldse
tekkida ja püsida. Vajaliku inimeste juurdevoolu tagasid mõisnike meelevall alt linna põgenenud
talupojad. Linnaelanike osa Eesti kogurahvastikus võis olla kuni 8%.
27.Olulisemad seadusandlikud aktid, mis on mõjutanud talurahva sotsiaalmajanduslikku
olukorda:
1645- pärisorjuse kehtestamine. 1802- seadus „igaüks” 1804- Talurahvaseadus, 1816- Eestimaa
talurahvaseadus. Anti talupoegadele „vabadus,” kuid tegelikult olid nad mõisnike kasuks töötav seisus.
Keelustati linnas tööl käimine ( hiljem kaotatakse). 1819- I maareform (pärisorjuse kaotamine) II
annaabi.ee 
