Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond.
teadlik-tahtelise aktiivsuseta. Sellele perioodile olevat iseloomulik, et hing on tollel ajal pelgalt passiivne
väliste mõjutuste vastuvõtja, sest mõistuslik võime, logos, ei ole mõistekujundamise protsessi
sekkumiseks veel küps. Asjaolu, et mõistus ei sekku varasel etapil mõistekujundusse, andis stoikute järgi
tollel etapil kujunenud mõistetele erilise tõeväärtuse. Eksitused pärinevad ju just nimelt mõistuse
meelevaldsustest. Kuna hing kõige varasemal etapil üksnes passiivselt registreerib välismõjusid ega sekku
sellesse protsessi, siis on sel ajal kujunenud mõisted vabad mõtlemise võimalikest meelevaldsetest
2
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
lisanditest. Iseäranis kehtib see mõistete kohta, mis on kõigile inimestele ühised, koinai ennoiai (lad. k.
notiones communes)