Gustave Le Bon, "Hulkade psühholoogia"
suhtlevate inimestega, milline mõju on käitumisele ja oma võimete adumisele grupi suurusel
ning kuidas ja mistarvis hulk üldse tekib.
Isiklikult tundub selle teksti puhul kõige huvitavam grupikäitumise impulsiivsuse seletus ning
teooria, et hulgaga liitudes kaotab indiviid oma loomuliku intelligentsuse ja kaalutlusvõime.
Vaatmata Le Bon'i paljudele ekslikele arusaamadele ja tänapäeva kontekstis meelevaldsetele
järeldustele on see käsitlus osutunud sotsiaalpsühholoogias üheks mõjukaimaks ja on huvitav
näha, kuidas tema teooria aeg-ajalt tõetera näib sisaldavat ning kirjeldatud lihtsustatud viisil
ideedega masside liikuma ja tegutsema panek kaasajal seoses meedia ja tehnoloogia arenguga
isegi võimendunud on. See kõik on viinud äkilisemale radikaliseerumisele ja äärmuslike
vaadete kiirele ja veel massilisemalegi levikule, kui Le Bon seda ehk ette oskas näha.