Bioloogiline psühholoogia
eferentsed komponendid; 2) üks-sama piirkond osaleb mitmes funktsioonis – nt motoorika
osaleb tajus, keeruline esemeline taju eeldab vältimatult silmaliigutusi; 3) igal aju osal on oma
roll terviklikus psüühilises protsessis.
Selgitus: 1) aju töötleb infot KA seriaalselt – meelekogemus võtab aega ja tegevus on
järjestatud; 2) see seriaalne töötlus on hierarhiline – ikka, eriti arenguliselt – ei saa kogeda
asju neid meeletunnustest konstrueerimata; 3) terviklik taju formeerib tertsiaarse koore
vältimatul osalemisel – arengus kujunevad järjest keerulisemad aju funktsionaalsed
süsteemid, mis hõlmavad assotsiatiivse funktsiooniga piirkondi.
-> kaasaegne NPsy on ikka veel vananenud! – psüühika ei ole ajuS vaid ajuL. Keskkonna
aspekt puudu – keskkond on see, mida inimene psüühiliselt kogeb, see, kuidas ta asju
mõtestab.
Kõnehäired
Eristame „tsentraalsed“ kõnehäired (e afaasiad) „perifeersetest“