"meeletumat" - 1 õppematerjal

Kirjandusteooria

Avardab meie arusaama tähistatava ja tähistaja kokkukäimisest. Tähistaja ja tähistatava seos on arbitraarne, see ei ole sisemine seos, vaid on välja kujunenud, et mingit mõistet väljendatakse mingi häälikukombinatsiooni kaudu. (auh, vs bark, vs vaf) Visnapuu onomatopoeetilised väljendid. See aasta tuleb kevad teisiti, Tiu-tiu ja teisiti, see aasta teisiti, Ja kevad teisiti ja tuleb teisiti, Tiu-tiu ja teisiti ja hoopis teisiti. Nii palju naeru, londe, lolli't hoi! Ja päikest, meeletumat päikest. Ih-ah-ah-haa! Ah-haa! Ih-ah! Oh-oi! Paar prahvangut veel rõõska äikest Mürr-Mürr! Mürr-mürr! Trahh-trahh! 8. nov. 05. a. Luule jaotub värsiridadeks. Värsiridade lõpus olevatel sõnadel on suur tähenduslik rõhk. Siire ­ kui lõhutakse loomuliku lausetakti ja viiakse mingi sõna üle (J. Kaplinski ME PEAME JU VÄGA TASA KÄIMA) Mu juurde tuli vihmavarju käevangus hoidev välismaa teatraal (Jüri Üdi)