Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
albumisse.
Liivi hullumeelsuse küsimus: 1894–1903/04 on vaimselt kehvas vormis, pole töövõimeline, osa aega
Tartu närvikliinikus vaimuhaigena või vanematekodus. Kõige efektsemad luuletused, tema keskne
looming on valminud sel perioodil. Siit peaks otsima seda sidet: ühelt poolt haigus, teiselt poolt
vaimne kõrgvorm. Selles valguses on Liivist kirjutanud Juhan Luiga, kes oligi ametilt psühhiaater,
töötas ja tegutses Tartus vaimuhaiglas arstina. Vaimuhaige, kuid siiski meeleterav: jälgis
ajakirjandust, kirjandust jne. Skisofreenia: seletab vahekorda ümbruse ja enda vahel valesti.
Omapära ja algupära avaldub selgemini. Haigus lõikab mõjuväljad katki: inimene tegutseb
originaalsemalt. Katkendlik, rebitud ütlemisviis. Skisofreenia puhul on intuitsioon teravdunud,
tundlikum.
Teemad: loodus, looming, armastus. Üks Liivi kaanonisse kuuluva loomingu tunnusteks:
tegemist on looduse intiimse peegeldamisega, loominguga. Tuglase kehtestatud tõlgendus. Võtab
annaabi.ee 
