"Hullus ja Arutus" Michel Foucault
( üks kujutab
endast tingimatut taastulekut ,teine seevastu areneb kooskõlas ajaloolise kronoloogiaga.
Klassikalise ajastu mõistuse arvates võis hullus kergesti tuleneda välisest "miljööst" , olles
häbimärk, mis osutab teatavale solidaarsusele maailmaga.
Läbitungivaks jõuks muutub ühiskond, mis enam ei hoia vaos ihasid, ,religiooni, mis enam aega
ja kujutlusvõimet ei korrasta, tsivilisatsioon , mis ei pane enam piiri hälvetele mõtlemises ja
meelestuses.
Hullus ja vabadus- rääkis erinevatest vabaduse viisidest. Kuidas neid mõista ja kas nad on ikka
kasulikud ning sellest kuidas nad inimesele mõjuvad. Tekitades hulluseid. Ühesõnaga sain aru
,et vabadus ei anna alati inimestele võimalust taas iseenda valitsejaks saada, vaid see hoopis
kallutab inimesi veelgi rohkem oma olemusest ja oma maailmast kõrvale. Üldjoontes loob just
tsivilisatsioon hulluse arenguks soodsa keskkonna.