Mälu, mälutüübid ja õpistrateegiad
kordamisele ja vähem selle pelgat lugemisele. Nii loote endale ise meenutamiseks vajalike
vihjete süsteemi. Harjumus genereerida endale ise küsimusi ja neile vastata on üks kõige
paremaid õppimise viise.
Protsessi- ja ülesandespetsiifiline mälu paranemine on sarnane sportlikele saavutustele.
Seega samal viisil nagu saadakse heaks hokimängijaks, uisutajaks või ujujaks võib treenida
ennast väga heaks mingis mäluülesandes, näiteks nägude, ajalooliste kuupäevade või
arvujadade meelespidamises.
1.4. MÄLU PÄRSSIVAD TEGURID
Salvestatud informatsioon võib säilida oma esialgsel kujul, kuid võib ka oluliselt muutuda.
Neid muutusi saab registreerida, jälgides inimese käitumist ja tavaliselt ilmnevad muutused
unustamisena. Unustamine on meie elu vältimatu osa: see mida me praegu suudame
meenutada, ei ole garantiiks, et me suudame seda homme, järgmisel aastal või ka 30 aastat
hiljem. Mõnikord tehakse vahet mälujäljest sõltuva ja ajendatud unustamise vahel. Jäljest
annaabi.ee 
