Artur Alliksaar-tõenäoliselt parim luuletaja
traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab püüd luulet radikaalselt uuendada,
eksperimenteerida sõnadega, saavutada täielik vabadus ja isikupära.
Alliksaare varasemat luulet iseloomustavad klassikalised luulevormid(nt. sonett).
Tema poeetiline kreedo väljendus eluarmastuses, vaimsete võlude tunnetamise
püüus ning asjade ja nähtuste tuumani jõudmise ihas. Eksperimenteeriv
Alliksaar jäi truuks samadele teemadele, kuid püüdis neid avada läbi mõtte ja
meeleseoste. Tema luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida
hoiavad koos vabad assotsiatsioonid, vastandaminevastuseadmine, kõlaefektid,
üllatavad võrdlused, metafoorid, epiteedid, luule graafiline joonis jm.
Autorile on oluline sõna, võimalus muuta sõnade tähendust ja luua uusi sõnu.
Rahvaluulega seovad tema luulet sõna ja lausekordused ning alliteratsioon.
Alliksaare viimaseid luuletusi iseloomustab traagiline elutunnetus. Mängulusti ja