Hingring Doris Kareva Luulekogu analüüs, kolme luuletuse analüüs
Luuletuses on kasutatud alliteratsiooni. Värin, võpatus, vagu, vaikus. Ja -liigutus, loobumus.
Maailm, milleks sa valmistund. Kasutatud on ka assonantsi. Nii ilmne, ühtne ja üks.
Luuletus on kirjutatud vabavärsis.
Võluaeg
Meelega, meeletult
vajutan valupunkti,
kaevan välja Su nägu
mälu pimedast mõõtmest
öövööndist
See röögatus, vägivaldvalu
ei kaldu, ei kao -
mööda kalliskivide kilde,
ma rooman haav- haaval ja selgeks
meelepimedust palun.
Ainult nõnda saab sõlmida
usku ja lunastust,
lootust ja lohutust,
ainult nii -
võib kunagi tulla veel kevad.
Sisuline analüüs
Luuletuse teema on armastus ja sellega kaasnev valu. Kui lahti võtta, siis tahab öelda järgnevat. Sa
oled minu unistus, aga mitte reaalsuses, oled mu peas, südames, aga mitte mu elus. Unistan sinust,
vaevan ja valutan end sinuga, aga teisiti ka ei saa. Valutada on vist kergem, sest selles valus oled
sina. Kui üldse mitte mõelda, polekski sind