Jostein Gaarder "Sofie maailm"
Seega jagas ka tema arusaama, et looduses toimuvate muutuste allikaks
on teatud algaine.
(J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 38)
Parmenides (vt Lisa 4)
Parmenidese arvates oli kõik olev alati olemas olnud. Ta arvas, et miski ei saa tekkida
mittemillestki. Samuti ei saa miski olev muutuda mittemillekski. Tema arvates loovad meie
meeleaistingud maailmast väära pildi, mis ei ole kooskõlas inimese mõistusega. Oma ülesandeks
pidas ta paljastada kõik "meelepettuse" vormid.
(J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 38-39)
Herakleitos (vt Lisa 5)
Herakleitos arvas, et nii heal kui kui ka kurjal on oma koht tervikus. Kui vastandite vahel poleks
pidevat võitlust lakkaks maailm olemast. Ta arvas ka, et enamik inimesi juhindub omaenda
mõistusest, kuigi on olemas loodusseadus, millele alluvad kõik. Looduses esinevate muutuste ja
vastandite taga nägi Herakleitos tervikut. Seda, mis kõike põhjustab, nimetas ta "Jumalaks" või