Kristluse ajalugu TÜ 2018 sügis
kaitsma sõjamehi või kaupmehi. Lihtrahvas pidi ise pühapaikadesse minema, sellest
sai alguse palverännu motiiv. Pühakutel oli eestpalve funktsioon, lakkamatu eeskoste
meie eest taevas.
Ristimärgi tegemine muutus kultuslikuks toiminguks, pelgalt kurjade vaimude
väljaajamiseks mõeldud märgist sai keskajal masside seas levinud õnnistamise viisiks,
mis tähendas ristmise käigus ka sümboolset usu edasiandmist. Surmapatu
kontseptsiooni kõrvale tõuseb pihilkäimine. Meeleparandusprotsessi toomine
kirikusse aitas parandada usklike meeleolu, aga täitis ka kiriku kassasid. Iga inimene
pidi pihtima minimaalselt kolm korda aastas, vastasel juhul heideti ta kirikust välja.
Pihile järgnes andeks andmine ehk absolutsioon. Kirik tegeles aktiivselt ka
indulgentside müügiga, mille ostmine siiski ei tähendanud pattude kustutamist, vaid
kõigest patukaristuse leevendamist. Sakramentidest tähtsaim oli endiselt armulaud.