Daniel Dennett - "Kvaalide kvainimine"
ja sõltumatult sellest, kuidas nad seejärel kalduvad käituma või mida uskuma. Eksituseks pole eel-
dus, et me üldse või alati seda puhastusakti täie kindlusega praktiliselt sooritada võime, märksa põ-
hilisema tähtsusega eksitus on eeldada, et selline tõsiseltvõetav jäänuk-omadus olemas on, olgu
meie tegelikud katsed üksikjuhte isoleerida kui tahes ebakindlad.
Meid võrgutavaid näiteid leidub rikkalikult igas meelemodaalsuses. Tundub, et ma ei suuda kujut-
leda, ei saa ega või kunagi teada, kuidas kõlas Bach Glenn Gouldi jaoks. (Suudan vaevu taastada
oma mälus seda viisi, kuidas Bach mulle kõlas, kui ma laps olin.) Ning tundub, et ma ei saa teada,
mis tunne on olla nahkhiir (Nagel 1996) või kas sina näed samu värve mis mina, kui me vaatame
üles selgesse 'sinisesse' taevasse. Igapäevased juhtumid veenavad meid nende eriliste omaduste