Eesti Kirjanduse Ajalugu II
vaatepunkti kujutada üksikutes. 1918 „Eelõitseng“ on Sonettide-eelne looming, aga avaldub hiljem. 1918 „Sinine puri“,
1920 „Verivalla“ ja 1923 „Päriosa“ – areng toimub ekspressionistlikuma ajakajalisuse suunas, sest varem kirjutas ainult
armastusest, sotsiaalset ebaõiglust ja veriseid pilte sõjaõudustest ei kujutanud. Under tutvustab moodsat saksa luulet, tõlgib
seda. Underile peetakse ekspressionistlikku stiili loomuomaseks. „Ekstaas“ on meeleluule konventsionaalsetes raamides
(meelelisi aistinguid täis), joonistab stiliseeritult välja metsamaastikku. Meeltele andumine ja see, mis elu juhib või seda
kannab, hakkab 1920ndate jooksul muutuma.
2. Siuru-aegne (1920. aastate keskpaigast Siuru lõpuni), klassikaline periood
1930ndateks on luule positsioon muutunud: meeleline pool küll säilib, aga luuletaja rolli nähakse teisiti. Luuletajat ei juhi
annaabi.ee 
