Immanuel Kant
veelgi suurema ühtsuse meie tunnetuses.
Sellest mõistuse ühendavast tegevusest kasvab välja püüdlus, mitmekesisust mitte
ainult relatiivselt kõrgemas ühtsuses ühtlustada, vaid püüdlus täiusliku ühtsuse järele.
Mõistus püüdleb tingimatu poole. See mõistuse püüdlus on suunatud teatud "juhtivatest
mõistuse mõistetest": ideedest.
Kant nimetab ideesid ka "regulatiivseteks printsiipideks". See tähendab: Mõistus
juhib mõistmist samasugusel viisil, nagu ta meelelisustki valgustab ( tehes nende kaemusi
mõistetes arusaadavaks). Kuid otsustav erinevus seisab selles: Mõistus annab arusaamisele
vaid reeglid, kuidas tuleks toimida. Siit ka "regulatiivsed printsiibid".
Millised ideed ta siis annab, kuidas nad üksikult tekkivad, ja kuidas nad toimivad?
Nagu otsustusvormide tahvel näitab, on olemas kolm võimalikku suhestumise viisi,
milles laused omavahel võivad seostuda. Neile vastavalt arendab mõistus kolm ideed.
annaabi.ee 
