Immanuel Kant
meis vabaduse teadvus kujuneb, oleme juba näidanud.
Sama kindlalt tunneme aga, kuigi me ei suuda seda tõestada, et on olemas surematus.
Moraaliseadus nõuab meilt, et elaksime kõrgeimale voorusele kõrgeimale õnnele vääriliselt.
Kui me aga maailma käiku ilma eelarvamusteta vaatleme, siis näeme, et see seisund on
inimese poolt maapeal saavutamatu. Selle saavutamiseks peaksime olema puhtalt
mõistuslikud olendid ja mitte aheldatud meelelisusesse. Veel enam maises elus näeme, et õnn
mis üksikule saab osaks ei ole sõltuv tema vooruslikkusest. Kui eetilise seaduse hääl meis
kõneleb ja nõuab, et me ei püüdleks üksnes maise õnne poole - see oleks rohkem osavuse kui
vooruse küsimus - vaid et teeksime head eetilises tingimatuses - niisiis püüdleksime väärilise
õnne ( Glückwürdigkeit) poole - siis peaks olema ka sealpoolne elu eetilisele isiksusele õigluse
mõttes
annaabi.ee 
