Kunstiajalugu
Ta muutub ise ka kirglikuks katoliiklikuks. Oma värvivalikult püüab tõusta kõrgemale
igapäevasest. Tuntuimaid maale on ,,krahv orgazi hauda panek". Kus on ta kujutanud
keskaegset sündmust.
Correggio
tema töödes on julge fantaasia lend, teda ühendatakse maneristidena ja vahel nimetatakse
ka barokkkunstnikuna. On teinud hästi suuri maale, põhiliselt seina ja lae. Üritab luua
illusonistliku ruumi. Laemaaliga avaneb lagi taevasse. Ta ei maali aint antiikmaailma, vaid ka
meelelisemaid teemasid.
,,püha ööl" on valguse ja varju kontrast, müstika, fantaasia peab tema maneristiks. Aga
käsitlus peab teda barokilikuks, sest vormid on lopsakad.
Maneriste oli ka skulptuuris, neist tuntuim, Cellini.
Oli nii kullassepp kui skulptor. Tuntumaid skupltuure oli Perseus. Kõigele lisaks on ta
kirjutanud praktaate kunstist.
Arhitektuuris on manerism esindatud, üksikosade omavaheline seos on nõrk, iseloomulikud
annaabi.ee 
