Kirikumuusika, kristlik muusika, vaimulik muusika
Küllap nii
seda kui teist. Loodusseadustele alluma pidanud insenertehnilised lahendused saavutasid
lõpuks oma piiri, arhitektuurne osa veel ,,ilutses" veidi aega edasi, muutudes dekoorilt
keerukamaks ja maneerlikumaks, ent akustilises mõttes polnud arhitektuuril võimalik senist
muusikastiili enam rohkem toetada.
Kaja ja vastukaja hingelises tähenduses ehk ongi üks vaimuliku muusika põhilisi
omadusi. Muusika vastukajana puudutus, mida tunneme meeleliigutusena, soovis oma
emotsioone jagada, palvesse jäädes tänada, võimes näha oma elu hoopis teise nurga all,
tahtmine teha häid tegusid ja eelkõige mõistmine, et oleme kohtunud Jumalaga, et oleme
saanud tema väest osa. Niisuguse puudutuse kogemine ei sõltu enam kohast ja ajast, ega ka
sellest, kas muusikat kuulatakse elavas esituses või helikandjalt, kas ettekandja on
professionaal või asjaarmastaja, kas lüüakse muusikas ise kaasa või ollakse kuulaja rollis.