Ta kirjutas ligi kakssada laulu, millele kirjutas ka tekstid tavaliselt ise. Kustas lõpetas Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise erialal. Ta töötas muu hulgas Filharmoonias muusikuna, Eesti Televisioonis muusikatoimetaja ja ansamblijuhina, Eesti Reklaamfilmi muusikajuhina, Eesti Raadio kontsertorkestri ja bigbändi dirigendina, Georg Otsa nimelise muusikakooli õpetajana, Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Aastatel 19651976 töötas ta Eesti Televisioonis meelelahutussaadete toimetajana, juhatades selle kõrvalt ka TV-ansamblit, mis osales paljudes saatesarjades "Horoskoop" (19681973), "Entel-tentel" (19681969), "Trika-trei" (19701971), "Big-bänd" (1991), "Ahvatluste tund" (1970). Telest siirdus ta «Eesti Reklaamfilmi» muusikatoimetajaks, lõi seal olles ka ansambli «Admiral», mis esineski peamiselt just «Reklaamiklubi» saadetes. Aastatel 19851991 oli ta Eesti Televisiooni ja Raadio Estraadiorkestri dirigent
tõestada, kuivõrd eestlane on kapitalismimaailmale lähedal ja vajab seetõttu erilist lähenemist. Kui mujal liiduvabariikides töötas vaid üks programm, seegi poolenisti venekeelne (ja muuseas toodi eeskujuks Valgevenet, kus kogu programm ja elu venekeelseks muudeti), siis Slutsk tõestas ära, et Eestis raadiokuulaja kaugeneb oma raadiost ja hakkab pahasid kapitaliste kuulama, kui ei tee teist programmi, mis sai nimeks Vikerraadio (1967). Sellele järgnesid juba raadio meelelahutussaadete toimetuse rahvast innustavad ettevõtmised, raadiomängud jne. Kavva tulid kesköösaated, kergemat muusikat. Stereoraadiokatsetusi alustati samuti mõne aasta pärast. Kultuuri- ja kirjandussaated hoidsid kuulajaga lähedast sidet, kutsudes esinema nimekaid kultuuritegelasi ja kirjanikke. Raadiost sai taas rahvusliku kultuuri kandja. 1980. a septembrikuus toimunud jalgpallimats raadio- ja teletöötajate vahel kasvas üle protestilaineteks, mis sünnitasid "40 kirja"
annaabi.ee 
