Kivirähk "Rehepapp" ja "Mees, kes teadis ussisõnu"
See hoiab tagasi lapsi, kes
muidu lihtsalt koerusest oksi murraks ning puid vigastaks. Aga me ei saa nende vanade lugude
pärast lolliks minna ja hakata hunte noaga tükeldama". Seades selle justkui eelreligioosse maailma
oma ideaaliks, saab "Ussisõnadest" suuresti just ateistlik kirjavara.
Neid kahte teost võib pidada ka ühiskondlikult olulist sõnumit kandvateks. Neid süviti lugedes
mõistame, et tegemist ei ole lihtsa meelelahutuskirjandusega, vaid millegi palju rohkem
sügavamõttelisega. Nad mõlemad kannavad omaette sõnumit. ,,Rehepapp" pilab eestlaste igipõlist
iseloomu ahnust ja kadedust. Kuid lugedes jäi mulle mulje, et see teos annab enda lugejatele
teada, et ükskõik kui palju varandust sa endale ka kokku ei aja, ei tee see sind veel õnnelikuks.
Õnnelik inimene on hoopis see, kes on rahul iseendaga, ja kes ei vaeva oma pead pidevalt mõtetega
sellest, kui palju vara on tema naabril, ja kui vähe vara on temal endal