Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
ajakirjade "Zvezda" ja "Leningrad" kohta, need olid kirjandusajakirjad. Tehti väga
ühemõtteliselt selgeks, millist kirjandust NL-is vaja on ning kuidas ajakirjandus asju
käsitlema peab. Tambiti maa sisse Zostsenko ja Ahmatova, nemad parteitegelastele ei
meeldinud. Esitati väga selge nõue, et kõik väljaanded peavad kõiki asju käsitlema
kõrgel ideelisel tasemel. Mis see tähendas ajakirjandussüsteemi seisukohalt? Selle
loosungi valgusel oli võimatu välja anda meelelahutusajakirju selle sõna selles
tähenduses, sest näiteks anekdoodid ja karikatuurid ei saa ju olla väga kõrgel ideelisel
tasemel, anekdoot on siiski küllaltki jumalavallatu. Nalja võis teha "Krokodilli"
variandis, nali pidi olema konstruktiivne, või irvitada täissöönud kapitalistide üle,
mida toonased karikaturistid ka osavalt tegid. Ei saanud olla enigmaatikaajakirju,
kuna ka seal pole ideelisust (mõistatusajakirjad, nt ristsõnad, sudokud jne).