Sissejuhatus Kreeka keelene sõna hypnos tähendab und. Sellest tulnud ka sõna hüpnoos. Hüpnoos on kuntslikult esile kutsutud osalise une seisund. Seda kasutatakse ka meelelahutuses, nimelt lavahüpnoosis. 4 Hüpnoos kui meelelahtus Lavahüptotiseerijad võivad olla ainukeseks kokku puuteks inimesele hüpnoosiga. Meelelahutajateks olid lavahüptnotiseerijad juba 18.sajandil Mesmeri aegadel. Nad on omale üha enam kuulsust kogunud. Tänapäeval võib neid näha televisioonis, aga ka laatadel ja ringreisidel. See on tulutoov teenistus hüptnotiseerijatele. Lavahüpnoos erineb vähesel määral teaduslikust hüpnoosist. Kasutatakse isegi samasid tehnikaid. Pealtvaataja viiakse esineja poolt hüpnootilisse transsi. Minnes teadvusest mööda mõjutatakse inimese alateadvust.
Mõningad Rooma vaatemängud on mõeldud publiku verejanu rahuldamiseks nagu gladiaatorite võitlused ja mõningal määral ka hobukaarikute võidusõidud. Mõõgavõitlused olid kõige verisemad vaatemängud Roomas nende järel olid hobukaarikute võidusõidud. Teatrietendused ei olnud verised, kuid nad polnud ka populaarsed. Seega võib järeldada, et enamus vaatemänge olid mõeldud publiku verejanu rahuldamiseks. Rooma vaatemängud olid nii meelelahutajateks, kui ka verejanu rahuldamiseks. Colosseum Colosseum on suurim amfiteater Roomas (vt. lisad pilt 1), mis mahutab 50 000 pealtvaatajat, sellega oli ta antiikajal maailmas suuruselt kolmas staadion. Circus Maximuse ja Konstantinoopoli hipodroomi järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Amfiteater Colosseums sai oma nime sealsest läheduses seisvast kolossist Nero, mis seisin keskajani.