Rahva hääl, jumala hääl.
Juba 2. sajandil e.Kr Roomas ja tegelikult terves Vahemerepiirkonnas oli
populaarseks meelelahutusürituseks gladiaatorite võitlus, kus võideldi elu ja surma eest.
Niisuguste üritsute jaoks ehitati uhkeid ehitisi nagu Roomas Kolosseum. Inimesed
kogunesid, et näha verd ja surma. Samuti peeti (ja peetakse mõnes piirkonnas siiani)
poomist ning kividega surnuks pildumist või mõnda muud samalaadset tegevust väga
meelelahtuslikuks. Kui rahvas tahtis tsirkust, pidi ta seda saama. See võib tänasele
lääneühiskonna inimesele tunduda toores ja jõhker meelelahutus, kuid tegelikult on
niisugune käitumine ka praegu sagedasti äratuntav. Tihti vastatakse teiste abipalvetele
iroonia ning mõnitamisega. Kõige suurem õnn on teise inimese õnnetus. Siinkohal on
ilmselt paslik meelde tuletada eestlaste vanasõna ,,Eestlase lemmik toit on teine
eestlane"
annaabi.ee 
