Vene rahvusköök
Praadimist ei tuntud. Enamlevinud
lihaliigiks oli veiseliha, kuid samas vasikaliha oli rangelt keelatud.
Piim ei olnud samuti igapäevane toiduaine. Aga olemasolul joodi piima värskena või
hapendatult, valmistati kohupiima. Koort ja võid ei tehtud kuni19. Sajandini.
Tehti erinevaid vedelaid kuumi toite ehk larpe.
Teraviljaküpsetistest olid:
Vatruskad. Ümmargused lahtised pirukad, mille täidiseks on kohupiim või harvem ka moos.
Pliinid.
Präänikud ehk meeleivad, milles mett on 50%, olid samuti teada-tuntud.
Alates ristiusu tulekuga jagunes köök paastuajal lubatuteks (taime-kala-seeneroad) ja
paastuajal keelatuteks (piima-muna-liharoad). Et üle poole päevadest aastas loeti
paastupäevadeks (192 216 päeva olenevalt aastast), oli loomulik, et sel ajal lubatud toitude
valikut püüti mitmekesistada.
Jookidest on teada, et 9. Sajandil oli olemas kali. Kalja valmistamisel tehti seda korraga
suurtes kogustes 500 1000 liitrit
annaabi.ee 
