Kirjandus 1905 - 1934
1917 liitub ,,Siuruga". Tutvub Adsoniga,
kellega ta 1924 abiellub. 1933 asuvad elama Nõmmele. Under tegeleb vabakutselise
luuletajana ja tõlkijana. Emigreerub 1944 septembris Rootsi. 1945-1953 töötas
Dvottinghami muuseumis arhiivitöötajana. Suri 1980, maeti Stockholmi metsakalmistule.
Underi looming jaguneb kolme perioodi. a) Siuru - 1917 esikkogu ,,Sonetid", 1918
,,Eelõitseng", 1918 ,,Sinine puri" - valdavalt loodus-ja armastusluule, luule on julgelt
avameelne meeleilnem sensuaalne, kujunditele on iseloomulik intensiivsus ja
hämmastava aistilisus. b) "Tarapita" 1920 ,,Verivalla", 1923 ,,Pärisosa" - Meeleolult
haakuv kogu ülejäänud Eesti ajaluulega, palju ülekohatud hävingut, ja kaose pilte,
mis on seotud lõppenud sõjaga, stiililt on luule appihüüdev ja moralisseriv. c)
Kõrgperiood 1927 ,,Hääl varjust", 1927 ,,Rõõm ühest ilusast päevast", 1929
,, Õnnevarjutus", 1930 ,,Lageda taeva all", 1935 ,,Kivi südamelt", 1942 ,,Mureliku suuga".