Tuli Denise. Boudoncle kummardus ta ees ja lahkus. Denise`i jõud oli otsas. Kui ta suudab purustada oma südame, on kõik paari minuti pärast otsas ja ta võib ära minna, nutta kusagil kaugel üksinda. Ülal, tema kohal seinal naeratas kuldraamis proua Hédouini maalitud huultega oma igavest naeratust. Siis võttis Mouret Denise`i käed oma pihku, aga Denise tõmbas oma käed ära. ,,Minge siis!" hüüdis Mouret ja pisarad valgusid talle silma. Niisugune äge meeleheitepuhang vapustas Denise`i. Tema süda tahtis lõhkeda. Järsku viskus ta lapse tormakusega Mouret`le kaela, hakkas nutma ja tunnistas, et armastab Mouret`d. Proua Hedouini portreel naeratas endiselt oma maalitud suuga. Mouret oli vajunud kirjutuslauale, otse oma miljoni sisse istuma, kuid ei märganud enam seda raha.
tööline ja seda tahtsid ka teised aga Denise tahtsi siiski lahkuda, lahkuda sealt kus elas tema armastus, suruda alla oma tunded. Kuid see ei õnnestunud. Katkend raamatust. "Minge siis!" hüüdis Mouret ja pisarad valgusid talle silma. "Minge selle juurde, keda te armastate... See on teie keeldumise õige põhjus, kas pole nii? Te ju tunnistasite seda kunagi mulle, ma oleksin pidanud seda teadma ja poleks tohtinud teid enam piinata." Niisugune äge meeleheitepuhang vapustas Denisei. Tema süda tahtis lõhkeda. Järsku viskus ta lapse tormakusega Mouretile kaela, hakkas ka ise nutma ja kogeles: " Aga härra Mouret, ma armastan ju teid! Võideldes oma tunnete vastu, hoolitsemine oma vendade eest nagu ema, taluma mõnitusi ja igahinna eest välja söömist raske on sellises olukorras olla. Kuid Denise pidi selle kõik üle elama. Uskumatu oli see kuidas ta võitles oma armastuse vastu olles koos selle inimesega.
annaabi.ee 
