Eesti kultuurilugu
Vitsa murda ega lõigata ei tohtinud,
et loomad end suvel ei vigastaks. Huntide tõrjeks tegid karjased metsas jürituld nii pidid hundi
silmad pimedaks jääma, et ta karja murdma ei näeks tulla.
Kodus ootas karjast kastmine sahmakas vett kaela püsib kogu suve virk ja virge, lehmad
annavad hästi piima. (Tänapäeval on kastmiskomme saanud teise otstarbe viimase koolipäeva
tähistamisel, nn. tutipäeva puhul.) Perenaine ei jätnud päevakangelast meeleheast ilma. Karjane
sai keedetud muna ja kakukese või karaski.
Talve jooksul maja ümbrusse kogunenud praht, aga ka jõuluajaks tuppa toodud jõuluõled toodi
taimelava peale ja süüdati põlema, et kasvaksid ilusad kapsataimed. Kuigi jõudsid kätte ajad, mil
maagiasse enam ei usutud, jäi tuletegemise komme püsima. Siia juurde kuulub mõnus
jutuvestmine orgi otsas lihapalade küpsetamisega.
Väljaspool kodu kujunes jürituli külanoorte kokkukutsujaks ja tutvumisõhtuks. Suveks, tööajaga