R.Põldmäe “Esimene Eesti üldlaulupidu“
tervituste ettelugemise ajal. Vene ajakirjanduse arvates polnud eestlastel põhjust üleüldse
pidulikult pühitseda sellist sündmust, mis tegelikult halvendas nende sotsiaalset olukorda.
Tehti hoopis etteheiteid, et baltisakslased ignoreerivad 19.veebr.1861.a. seadust, mis vabastas
vene rahva pärisorjusest ja varustas maaga, mitte ei jätnud maata nagu eesti talurahvast.
Jannsen oli liialt seotud kohalike võimumeestega just peo toimumise huvides, et pidu saaks
sakste abi ja meeleheaga peetud, olgugi et peo tagamõtted olid märksa aatelisemad.
Peol oli kaks väliskülalist, soomlane ja ungarlane. Esimene avaldas rõõmu soome
koorilaulude esitamise pärast(mis oli Jakobsoni teene), teine nägi valitsevat olukorda nii: eesti
rahvas ja saksa härrad seisavad vastakuti nagu kaks vaenlast. Eestlane nimetavat sakslast
lambavargaks, sakslane kutsuvat aga eestlast halvakspanevalt maarahvaks.
Saksa ja vene ajalehtede vahelist poleemikat jätkus veel mõneks ajaks peale pidu
annaabi.ee 
