Vee Zooloogia
Kirpvähid
võivad ka roomata veekogu põhjal või ronida veetaimedel 5 paari rindmikujalgade
abil. Rindmikujalgade kaks esimest paari on muutunud haardejalgadeks, nad lõppevad
küüniste ehk ebasõrgadega ja nende abil haarab kirpvähk saaki. Kirpvähiliste
kehakatted on õhukesed ja tihti isegi läbipaistvad, neil puudub tugev kilp. Pea
külgedel paiknevad kirpvähilistel varretud silmad. Kirpvähilistel on kaks paari
tundlaid, mis on tavaliselt mõlemad pikad ja varustatud meeleharjastega.
Eluviis: Paljud kirpvähilised kaevuvad meeleldi ja kiiresti põhjasetetesse või tuhnivad
seal toitu otsides. Mõned liigid kaevavad veekogu põhja tõelisi urge. Mitmed liigid
valmistavad varjepaigaks tuppesid. Need põhjalähedase eluviisiga kirpvähilised, kes
ei kaevu ega ehita urge või muid elamuid, varjavad end harilikult vetikate vahel,
kivide all jm.
Näited: järve-kirpvähk (Gammarus lacustris) ja jõe-kirpvähk (Gammarus pulex)
annaabi.ee 
