Näimises pole süüdi mitte meeled
vaid üksnes nähtumustega kui kogemusobjektidega. Seega ei saa ei puhas matemaatika ega
puhas loodusteadus käia mitte muu kui ainuüksi nähtumuste kohta ning esitada üksnes seda,
mis teeb võimalikuks kas kogemuse üldse või selle, mis, kuna ta tuleneb neist printsiipidest,
peab alati olema võimeline olla esitatud mingis võimalikus kogemuses.(§ 31)
Juba filosoofia hallidest aegadest peale on puhta mõistuse uurijad endile peale meeleasjade
ehk nähtumuste, mis moodustavad meeltemaailma, välja mõelnud veel erilised
mõistusolemused, mis peavad moodustama mõistusmaailma, ja kuna nad pidasid nähtumust ja
näivust üheks ja samaks, siis omistasid nad tegelikkuse üksnes mõistusolemustele. (§ 32)
Kokkuvõtlikult öeldes: meeled ei peata, aga aru petab, seega aru on see, mis teeb otsustusi ja
näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru.