Vana-Kreeka skeptitsism
väga suurt populaarsust ei kogunud. Tema järgijatest on üks tuntumaid Timonit Phliusest,
kelle kaudu on säilinud katked Pyrrhoni õpetusest, sest Pyrrhon ise midagi kirja ei pannud.
Pyrhhonit iseloomustab tema vankumatult skeptiline suhtumine kõigesse.
Skeptiku kohta on teada ka mõningaid lugusid. Näiteks olevat tema õpilased pidanud teda
mitmel korral päästma jäärakutest allakukkumise eest või hobukaarikute alla jäämisest, kuna
õpetaja keeldus kategooriliselt enda meeleandmeist välismaailma kohta järeldusi tegemast.
Pyrrhoni õpetuse tuum arvatakse moodustuvat kolmest põhiküsimusest ja -teesist:
1. Millised on maailmas kohatavad asjad ja maailm ise oma loomult, oma tegelikkuses?
Kõik olemasolev on eristamatu, kaalutlematu ja ei lase enda üle otsustada.
2. Seega, kuidas tuleks meil maailma asjadesse suhtuda? Tuleb hoiduda otsustamast
nähtumuste olemuse üle, kuna nende kohta pole võimalik anda ühtegi selget
annaabi.ee 
