Tüduk on jätkuvalt õnnetu ja rusutud. Kindral, kes tüdrukut silmitseb ei paranda neiu meelt. VIII peatükk Onegin on segaduses ja ei leia kuskil asu. Ta on rahutu ja kurb. Lenski surm ei lase tal rahus olla. Mees ei leia mingit meelelahutust ka ballidest. Kord märkab aga Tatjanat ni´ja armub silmapilkselt. Tatjana tundub just see, mis võiks rahu pakkuda ja meelehärmi kaotada. Nüüd on Onegin armuvalus. Tatjana on veetlev esinduslik seltskonnadaam. Elab elu, mis talle tegelikult ei meeldu eriti, kuid ta teeb, mida peetakse õigeks. Ta on abiellunud. Elab juba kaks aastat ühe kindraliga koos. Kui märkab Oneginit on südamevalu tgasi, kuid neiu ei luba lasta end sellest seltskonnas häirida. Onegini kiri on piina kulminatsioon, Tatjana nutab kirja lugedes. Kuid ütleb siiski Oneginile ära, ära ütlemisega piinab ka ennast. Mikk-Hardi Tuisk
Teoses on kaks tegelast, Popi ja Huhuu, ning teos lõppeb ootamatu lõpplahendusega - loomad hukkusid plahvatuses. - "Huhuu püüdis kasti avada. Ta urgitses küünega ja katsus hambaga. Siis tõstis ta kasti üles ja viskas vastu põrandat. Kuuldus hirmus plahvatus ja leek tõusis laeni. Huhuu lendas vastu üht ja Popi vastu teist seina. Ning maja vajus mürinal pooleks." 3. Tuglas on oma novelli kujutanud Popi vaatenurgast, kuna suurem osa räägib, kuidas talle, Popile, ei meeldu kuidas Huhuu käitub või miks just Isand on koguaeg Huhuu juurses - "Huhuu jäi umbusklikult lävele seisma. Siis astus ta mõne sammu, ja Popi nägi, kuis ta peen karvatu händ uksepiida taha kadus. Siis kuuldus riiete kahinat ning Huhuu üksikut naerukatset, ja siis ei kuuldunud enam midagi. Popi ootas kaua hirmust põksuva südamega, kuid kõik jäi vait. Siis roomas ta tasakesi kirstu alt välja ja lähenes kartlikult tagatoa lävele." 4.
annaabi.ee 
