Baudelaire "Vanaeidekese meeleheit" (kogumik "Kurja lilled")
kellele kõik tahtsid meeldida: see kaunis olend, niisama habras kui tema, see väike vanaeit, ja
niisama kui temagi hambutu ja juusteta.
Ja ta lähenes lapsele, tahtes talle lapse kombel naeratada ja teha mõnusat nägu.
Aga ehmunud laps tõrkus elatanud hea naise õrnuste vastu ja täitis maja oma kisaga.
Siis taandus hea vanake oma igavesse üksindusse ja nuttis oma nurgas, öeldes enesele: ,,Ah,
meie, õnnetute naisolevuste meeldimisaeg on möödas isegi süütute laste juures; ajame hirmu
peale nendele pisikestele, keda tahame armastada."
Baudelaire on ennekõike tuntud ,,Kurja lillede" autorina, minagi lugesin keskkoolis seda
luulekogu, kuid hinge läks mulle hoopis teine tema teos: "Väikesed poeemid proosas", mida ma
vaataksingi lähemalt. ,,Väikesed poeemid proosas" ei ole ühtne teos, nagu Baudelaire seda
alguses plaanis: ,, Me võime katkestada, kus aga tahame,..., sest ma ei seo tõrkuvat tahet ülipeene
annaabi.ee 
