Mälu
Kui see nii ei oleks, siis suudaks ju inimene
peaaegu kõik kogetu kindlalt mällu salvestada. Aga ka selliste tehnika puhul on
meeldejätmisvõime piiratud, näiteks eelkirjeldatud mnemoonika tehnikate efektiivsuse
kontrollimise katse oli 24 tunni pärast tehtud mälutestis sooritus ligi 50% halvem kui
mälutestis, mis tehti kohe pärast õppimist.
Mällu salvestamiseks kasutatakse sageli ka muid, väliseid abivahendeid. Paljud inimesed
kirjutavad endale meeldetuletussedeleid, ostunimekirju jms, et meeles pidada, mida nad olid
kavatsenud teha. Sama eesmärk on ka tähtsate asjade asetamisel nähtavasse kohtadesse (nt
laua peale või ukse juurde), et neid mitte maha unustada.
1.1.2 Meenutamine ehk reprodutseerimine
Kuidas meenutamine täpselt toimub, sellele psühholoogia praegu ühest vastust anda ei saa.
Aastakümneid tagasi oli populaarne nn laoruumi käsitlus, mille kohaselt on vaja leida tee
õigesse kohta hiiglaslikus informatsioonilaos
annaabi.ee 
